MTÜ Dormitorium 2024. aasta hankeplaan
Hanke nimetus Menetluse liik Eeldatav maksumus (ilma KM) Hankealgatamise aeg Hanke teostaja
- Ukselukkude südamikud koos paigaldusega, 90tk, Karu 17, väikehange, 7200.-, II kvartal, Andrus Stamm
- Akende rulood, 230 akent, Karu 17, väikehange, 18500.-, III kvartal, Andrus Stamm
Hankekord
Kinnitatud juhatuse
13.11.2017 otsusega
1. Üldsätted
1.1 Korra eesmärk on reguleerida MTÜ Dormitorium (edaspidi MTÜ ja hankija) riigihangete planeerimist ja korraldamist.
1.2 Korda rakendatatakse kooskõlas riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.
1.3 Asjade, teenuste ja ehitustööde ostmisel peavad kõik asjasse puutuvad isikud vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti kõikide ostude puhul, sõltumata summast.
1.4 Ostudel alates lihthankemenetluse piirmäärast allkirjastavad hankekomisjoni liikmed enne hanke algamist hankekorra Lisa 1 „Erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni“.
1.5 Korras nimetatud summad on ilma käibemaksuta. Korras nimetatud summade puhul kehtib märge „kaasa arvatud alates selles summast“.
1.6 Ostudel alates 20 000 eurost sõlmitakse kirjalik leping sõltumata ostu või riigihanke liigist.
1.7 Lihthankemenetluse ja hankemenetluse tulemusel sõlmitakse lepingud ning tehakse lepingu muudatused kooskõlas riigihangete seadusega.
1.8 Hankija tagab kõikide lepingute sõlmimisel, sõltumata summast, et ei võetaks hankijale lepingu raames täiendavaid põhjendamatuid rahalisi kohutusi.
1.9 Riigihanget ei või jaotada osadeks riigihanke korraldamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud prognoositava vajadusega asjad, teenused või ehitustööd.
1.9.1 Lihthankemenetlus ja hankemenetlus on edaspidi nimetatud Korras ka terminiga „riigihange“.
2. Riigihangete planeerimine ja hankeplaan
2.1 Riigihanked viiakse läbi vastavalt iga-aastaselt kinnitatavale hankeplaanile.
2.2 Hankeplaan koostatakse samaaegselt järgmise majandusaasta eelarve ja tegevuskava koostamisega ning kinnitatakse juhatuse poolt.
2.3 Hankeplaanis nähakse ette vähemalt järgmist:
2.3.1 riigihanke eeldatav nimetus;
2.3.2 riigihanke eeldatav maksumus;
2.3.3 riigihanke eeldatav menetluse liik;
2.3.4 riigihanke orienteeruv läbiviimise aeg;
2.3.5 riigihanke eest vastutav isik.
2.4 Juhatus kinnitab hankeplaani 30 päeva jooksul pärast nõukogu poolt eelarve kinnitamist.
2.5 Hankeplaani muutmise või täiendamise otsustab juhatus.
2.6 Juhul, kui ilmneb vajadus riigihanke korraldamiseks, mida ei ole hankeplaanis ette nähtud, teeb riigihanke algataja (isik või üksus, kelle eelarves on vahendid hankelepingu täitmiseks või kelle tööplaanist tuleneb riigihanke korraldamise vajadus) vastavasisulise põhjendatud ettepaneku riigihanke korraldamiseks juhatusele. Kui juhatus aktsepteerib riigihanke korraldamise ettepaneku, määrab ta riigihanke eest vastutava isiku, kes on kohustatud hankemenetluse läbi viima.
2.7 Riigihanke eest vastutava isiku ja hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määrab juhatus.
3. Riigihanke eest vastutav isik, hankekomisjon, otsused lihthankemeneltluses ja hankemenetluses
3.1 Riigihanke eest vastutav isik vastutab riigihanke käigus tehtavate toimingute ja koostatavate dokumentide asjakohasuse ja õiguspärasuse eest. Alates lihthankemenetlusest on riigihanke eest vastutav isik kohustatud:
3.1.1 koostama hankedokumendid;
3.1.2 koostama hankelepingu projekti;
3.1.3 avaldama hanketeate riigihangete registris;
3.1.4 korraldama pakkujate teavitamise ja selgituste andmise;
3.1.5 korraldama pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kontrollimise;
3.1.6 korraldama pakkumuste avamise ja hindamise;
3.1.7 korraldama hankelepingu sõlmimise;
3.1.8 esitama riigihanke aruande;
3.1.9 teostama muud seaduses sätestatud riigihankega seotud toimingud.
3.2 Riigihanke eest vastutav isik teostab punktis 3.1. nimetatud toimingud ise või juhatuse nõusolekul võib teha osa või kõigi toimingute teostamise ülesandeks teisele isikule, jäädes ise vastutavaks toimingute teostamise korralduse ning kontrollimise eest.
3.3 Juhatus võib riigihanke läbiviimiseks moodustada hankekomisjoni.
3.4 Hankekomisjoni moodustamise korral määrab juhatus hankekomisjoni liikmed ja hankekomisjoni otsuste vastuvõtmise korra. Samuti määrab juhatus hankekomisjoni ülesanded, milleks võivad olla eeskätt:
3.4.1 hankedokumentide kinnitamine;
3.4.2 pakkumuste avamine;
3.4.3 pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrollimine;
3.4.4 pakkumuste vastavuse kontrollimine;
3.4.5 pakkumuste hindamine;
3.4.6 muude riigihanke menetlusega seotud küsimuste lahendamine.
3.5 Sõltuvalt riigihanke liigist, hankekomisjoni koosolekud kas protokollitakse või koostatakse need elektroonilises riigihangete registri e-riigihangete keskkonnas. Vajadusel peab hankekomisjon oma otsuseid põhjendama.
3.6 Lihthankemenetluse ja hankemenetluse otsused teeb juhatus riigihanke eest vastutava isiku või hankekomisjoni ettepanekul. Lihthankemenetluse ja hankemenetluse otsused peavad olema põhjendatud.
3.7 Juhatus võib volitada lihthankemenetluse ja hankemenetluse otsuseid tegema teisi isikuid.
4. Piirmäärad
4.1 Väikehanke korraldamise kohustus on asjade ostmise ja teenuste tellimise korral alates 5 000 eurost kuni 29 999 euroni ning ehitustööde tellimise korral 10 000 eurost kuni 59 999 euroni.
4.2 Väikehange viiakse läbi hankekorra punkt 5. väikehanke korraldamise korra kohaselt.
4.3 Lihthankemenetluse korraldamise kohustus on asjade ostmise ja teenuste tellimise korral alates 30 000 eurost ning ehitustööde tellimise korral alates 60 000 eurost.
4.4 Lihthankemenetlusele kohaldatakse riigihangete seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud erihangete korda ja viiakse läbi riigihangete registris.
4.5 Riigihangete seaduses 2. peatükis sätestatud hankemenetluste korraldamise kohustus on asjade ostmise ja teenuste tellimise lepingu korral alates 60 000 eurost ning ehitustööde tellimise lepingu korral alates 150 000 eurost.
4.6 Rahvusvahelise riigihanke piirmäära kehtestab Euroopa Komisjon perioodiliselt ning piirmäär avaldatakse riigihangete registri kodulehel.
5. Väikehanke korraldamise kord
5.1 Väikehange on ost, mille eeldatav maksumus on nimetatud punktis 4.1.
5.2 Väikehankele kohaldatakse riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et hanke korraldamisel kaasneks hankijale mõistlik halduskoormus ning aja- ja rahakulu.
5.3 Väikehanke läbiviimisel peab järgima järgmiseid reegleid:
5.3.1 tagatakse riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine, sealhulgas peab riigihanke eesmärgi saavutama mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
5.3.2 tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine. Dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt pakkumusi ja selgitust, kus on fikseeritud konkreetse pakkumuse valiku põhjendus või põhjendus, miks pakkumusi ei võetud (näiteks teostati hinnavõrdlus muude meetoditega). Riigihanke eest vastutav isik protokollib käesolevas punktis toodud asjaolud ning esitab protokolli juhatusele kinnitamiseks. Juhul, kui väikehanke maksumus on alla 5000 euro või ehitustöödel alla 10 000 euro loetakse dokumenteerimiskohustus täidetuks ostuarve ja/või lepingu esitamisega;
5.3.3 väikehanke lepingu peab sõlmima kirjalikult alates 20 000 eurost;
5.3.4 kirjalik leping sõlmitakse alati sõltumata summast autoriõigusega seotud lepingute puhul.
6. Sotsiaal-ja eriteenused
6.1 Sotsiaal- ja eriteenuste kirjeldused ja vastavad CPV koodid on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt riigihangete poliitika kasulik teave alt.
6.2 Eriteenuste piirmäär: nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 6.–15. jaotises või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 6.–15. jaotises nimetatud eriteenuste hankelepingu korral 60 000 eurot.
6.3 Eriteenused: usuorganisatsioonide teenused; hotelli- ja restoraniteenused; õigusteenused; muud haldusteenused ja teenused valitsusele; ühiskonnale pakutavad teenused; vanglaga seotud teenused, avaliku turvalisuse ja päästeteenused; juurdlus- ja turvateenused; rahvusvahelised teenused; postiteenused; rehvide protekteerimine ja sepateenused.
6.4 Eriteenuste erimenetlus algab hanketeate esitamisega riigihangete registris alates 60 000 eurost
6.5 Sotsiaalteenuste piirmäär: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 1.–5. jaotises või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 1.–5. jaotises nimetatud sotsiaalteenuste hankelepingu korral 300 000 eurot.
6.6 Sotsiaalteenused on tervishoiu- ja sotsiaalteenused ja nendega seotud teenused; administratiivsed sotsiaalteenused, hariduse, tervishoiu ja kultuuri haldusteenused; kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused; sotsiaaltoetuste teenused; muud ühiskondlikud, sotsiaal- ja isikuteenused, sealhulgas ametiühingute, poliitiliste organisatsioonide, noorteühenduste ja muude organisatsioonide teenused.
6.7 Sotsiaalteenuste erimenetlus algab hanketeate esitamisega riigihangete registris alates 300 000 eurost.
6.8 Sotsiaal-ja eriteenustele kohaldatakse riigihangete seaduse 3. peatüki 2. jaos nimetatud erihangete korda ja viiakse läbi riigihangete registris.
6.9 Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisele alla seaduses nimetatud piirmäära hankekorra sätted ei laiene.
6.10 Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisele alla seaduses nimetatud piirmäära kohaldatakse ainult riigihangete seaduse § 3 üldpõhimõtteid.
6.11 Sotsiaal- ja eriteenuste hankimisel peab sõlmima kirjaliku lepingu hangetel maksumusega alates 20 000 eurot.
7. Hankekorra jõustumine
7.1 Käesolev hankekord loetakse jõustunuks alates 1.detsembrist 2017.
Lisa 1
Erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon
Hanke nimetus: _________________________________________________________
Viide hanke avaldamise kohta: _____________________________________________
Hankekomisjoni kuuluvad isikud: ___________________________________________
Hankekomisjoni kuuluva isikuna kinnitan deklaratsiooni esitamisega, et:
1. osaledes ülalnimetatud hanke pakkumusmenetluse läbiviimiseks moodustatud hankekomisjoni töös täidan oma kohustusi ausalt, erapooletult ja huvide konflikti[1] vältides;
2. olen teadlik, et mulle, kui hankekomisjoni kuuluvale isikule, kohalduvad korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud[2], ma kohustun piirangutest kinni pidama ning kannan piirangute rikkumisest tulenevat vastutust;
3. minu teadmise ja parima arusaamise järgi puuduvad mul ülalnimetatud hankega seoses otsesed või kaudsed finantsalased, majanduslikud või muud isiklikud huvid, mida võiks käsitleda minu erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena;
4. ma ei osale ühegi ülalnimetatud hankega seotud pakkumuse koostamisel, nõustamisel ega hilisemal ellurakendamisel;
5. kui pakkumusmenetluse käigus peaks ilmnema, et huvide konflikt esineb või on tekkinud, informeerin ma sellest viivitamatult teisi hankekomisjoni kuuluvaid isikuid ja hanke algatajat ning taandan ennast viivitamatult hankekomisjoni tööst;
6. hoian mulle pakkumusmenetluse käigus avaldatud või muul viisil teatavaks saanud teavet ja dokumente konfidentsiaalsena[3], kasutan neid üksnes hankekomisjoni töös oma ülesannete täitmiseks ja ei avalda neid kolmandatele isikutele seadusest tuleneva aluseta.
Deklaratsiooni esitaja allkiri
(kirjalikuna, digitaalsena või kinnitusena dokumendihaldussüsteemis)
[1] Huvide konflikt on ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist.
[2] Korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 kohaselt on isikul keelatud toimingu või otsuse tegemine kui: 1) see tehakse isiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) isik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) isik on teadlik korruptsiooniohust. Sama seaduse § 7 lg 1 järgi loetakse seotud isikuks: 1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps; 2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule; 3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik; 4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel.
[3] Riigihangete seaduse § 45 lg 7 kohaselt peab hankija tagama teabevahetuses andmete tervikluse ning pakkumuse ja taotluse konfidentsiaalsuse. Hankija tutvub pakkumuste või taotluste sisuga alles pärast nende esitamise tähtaja saabumist. Sama seaduse § 110 lg 5 kohaselt on pakkumus konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes riigihangete seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses.