Juhis elu korraldamiseks Karu 17 üliõpilaselamus

Elukeskkonna kodusus ja hubasus sõltuvad suuresti sellest, kuidas maja ning selle territoorium hooldatud on. Esmamulje üliõpilaselamu elamistingimustest ja selle elanikest annab just see, mis välja paistab.

Üürileandja ja Üürniku ühine kohustus on maja ja territooriumi heaperemehelik kasutamine ning hooldamine. Üürileandja tagab omalt poolt hoone ning selle territooriumi igakülgse hoolduse, Üürnik kohustub omalt poolt hoolitsema Temale usaldatud ruumide ja inventari puhtuse ning heaperemeheliku kasutamise eest.

Pea meeles, et ühised mängureeglid loovad meile kõigile siin hea raamistiku mõnusaks elamiseks!

Käesolevas juhises toodud regulatsioonide vastuolude korral kehtivate üürilepingu üldtingimuste või sisekorraeeskirjade osas tuleb juhinduda MTÜ Dormitoriumi juhataja poolt käskkirjaga kinnitatud kordadest ja nõuetest.

SISUKORD:

Koha taotlemine üliõpilaselamusse
Üürilepingu sõlmimine
Üüri- ja kommunaalkulude eest tasumine, tagatisraha
Sissekolimine
Parkimine
Ühiskasutuses olevad ruumid (trepikojad, koridorid; köök; dušširuum; pesumasinaruum)
Üürniku vastutus, eluaseme hooldus ja koristamine
Turvalisus ja sisekord üliõpilaselamus
Tulekahju ohutusnõuded, käitumine tulekahjuhäire korral
Internet
Lemmikloomad
Eluruumi vahetus, üleviimine uude korterisse
Külalised
Post
Üürilepingu lõpetamine, väljakolimine

1. Koha taotlemine Karu 17 üliõpilaselamusse

Kohataotlusi üliõpilaselamusse saab esitada ainult elektrooniliselt MTÜ Dormitoriumi kodulehe kaudu aadressil www.dormitorium.ee.

Kohataotluse esitamiseks on avalehel link – Esita online kohataotlus siit … Lingile vajutades satute taotluse ankeedile, mis algab majutuskoha valikuga. Samal lehel lingi Abi alt leiate taotluse esitamise juhendi.

1.1. Taotlusi uueks üüriperioodiks (jooksva aasta 01.septembrist kuni järgmise aasta 30.juunini) võetakse vastu alates 25.juulist. Varem esitatud taotlused järjekorda ei registreerita ja need lükatakse tagasi.

1.2. Kohataotluse esitamisel palume arvestada järgnevaga:

  • Kohataotluse täitmisel kontrollige, et kõik nõutud andmed oleksid sisestatud õigesti. Kontaktisikuks palume märkida oma ema, isa või vanavanema nimi ja tema kontakttelefon.
  • Esitada saab vaid ühe taotluse. Taotluse saab esitada nii konkreetse maja kui ka korraga mõlema maja kohta, s.o. nii Karu 17 kui Västriku 8 üliõpilaselamu kohta, kuid taotluses tuleb märkida oma soov majutuskoha osas vastavalt toodud variantidele. Kui Teile sobib ka muu variant, tuleb sellest teada anda taotluse kommentaaris. Näiteks valides ühe koha kahekohalises toas, aga nõustuksite ka ühe kohaga kolmekohalises toas, tuleb vastav soov kirjutada kommentaari lahtrisse.
  • Esitatud kohataotlus kehtib 45 kalendripäeva. E-küla süsteem saadab automaatselt välja meeldetuletuse 5 päeva enne taotluse kehtivusaja lõppu ning tähtaja saabumisel kustutatakse kohataotlus. Taotleja saab ise e-külas esitatud taotluse kehtivusaega pikendada. Esitatud taotluse muutmiseks v.a tähtaja pikendamine tuleb võtta ühendust majutusjuhiga. Uut taotlust isik ei saa esitada isik, kelle poolt esitatud taotlus on kehtiv.

1.3. Kohataotluse esitamisel luuakse e-küla süsteemis Teie isikukonto ja saadetakse Teie poolt taotlusesse kirjutatud meiliaadressile kasutajatunnus ja parool, millega saate ka edaspidi üürnikuna siseneda e-külasse.

1.4. Kui soovite sõbra või sõbrannaga ühte tuppa elama asuda, tuleb mõlemal esitada elektrooniline kohataotlus ja kommentaaride lahtrisse kirjutada inimese ees- ja perekonnanimi, kellega soovite tuba jagada.

1.5. Esitatud kohataotlused järjestatakse e-küla süsteemis automaatselt vastavalt nende laekumiste ajale ja majutuskohtade jagamise põhimõtetele, mis on järgmine vastavalt prioriteetsusele:

  • Tallinna Ülikooli üliõpilane;
  • Elukoht väljaspool Tallinnat ja Harjumaad;
  • I kursuse üliõpilane;
  • Taotluse esitamise aeg

Vabade kohtade olemasolul majutame ka teiste kõrgkoolide õppureid.

1.6. Vastavalt järjekorrale esitatakse majutuskoha taotlejale pakkumisi majutuskohtadele. Uueks majutusperioodiks tehakse pakkumisi alates 4. augustist. Majutuskoha pakkumisi tehakse ainult meili teel, vastavalt taotlusele ja selles antud meiliaadressile. Pakkumine tuleb teates märgitud kuupäevaks e-küla süsteemis aktsepteerida sisenedes oma kasutajatunnuse ning parooliga e-külasse.  Pakkumine kehtib 4 päeva. Kui Te seda ei tee või lükkate antud pakkumise tagasi, siis loetakse Teid pakutud majutuskohast loobunuks ja Teie taotlus kustutatakse järjekorrast

1.7. Kui olete pakkumise aktsepteerinud, saadetakse Teile tagatisraha arve, mis tuleb tasuda arvel märgitud kuupäevaks (tasumise tähtaeg genereeritakse vastavalt pakkumise aktsepteerimisele ja selleks on 4 kalendripäeva). Tagatisraha suuruseks on ühe kuu üürisumma. Tähtaegselt tasumata tagatisraha arvet käsitletakse tehtud pakkumisest loobumisena ja see toob kaasa esitatud taotluse kustutamise järjekorrast.

1.8. Kui tagatisraha on tasutud, saate sõlmida üürilepingu MTÜ Dormitoriumi kontoris aadressil Karu 17, majajuhataja vastuvõtu aegadel. Kaasa palume võtta endast 2 dokumendifotot. Enne üürilepingule allakirjutamist palume läbi lugeda  üürilepingu üldtingimused ja selle lisad, sest  üürilepingu allkirjastamisel annate Te allkirja nendega nõustumiseks.

1.9. Üüritud majutuskohale ligipääsu tagavad võtmed väljastatakse peale üürilepingu sõlmimist konkreetse üliõpilaselamu majajuhataja poolt vastavalt kokkulepitud aegadele.

1.10. Tallinna Ülikooli üliõpilastel on võimalik uueks majutusperioodiks esitada kohataotlusi kuni 15.juunini ning sel juhul algab üüriperiood 01.juulist (majutusperioodiks on siis 01.07 kuni 30.06). 

Tagasi üles

2. Üürilepingu sõlmimine

2.1. Üürileping sõlmimisel ja lõpetamisel esindab MTÜ Dormitorium (Üürile andjat) majajuhataja. Vastavate toimingute sõlmimisel palume jälgida majajuhtaja vastuvõtu aegu, mille kohta leiab infot kodulehelt.

2.2. Loe enne lepingu allakirjastamist kindlasti läbi üürilepingu üldtingimused!

2.3. Üürileping sõlmitakse tähtajaliselt – üheks õppeaastaks ja leping lõpeb 30. juuniga. Lepingu pikendamisel kehtib Üürnikul selleks eelisõigus. Seega kui on soov eluruumi kasutamiseks ka peale tähtaja lõppu, siis on soovitatav pikendada lepingut. Lepingu lõppemisel tähtaja saabumisel menetletakse uut kohataotlust järgmiseks üüriperioodiks üldise järjekorra alusel, kus eelistatud on esmakursuslased.

2.4. Peale allkirjastamist hoia oma üürileping kindlasti alles!

2.5. Üürileping algab 1. või 16. kuupäevast.

2.6. Võtmed saab Üürnik kätte Karu 17 majajuhataja käest kokkulepitud aegadel.

2.7. Tagatisraha peab olema tasutud üürilepingu sõlmimise hetkeks.

2.8. Allkirjastatud üürileping annab võimaluse registreerida oma elukohaks Tallinna linna.

Tagasi üles

3. Üüri- ja kommunaalkulude eest tasumine, tagatisraha

3.1. Üüri- ja kommunaalkulude arved edastatakse Üürnikule hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks  läbi  MTÜ Dormitoriumi e-küla süsteemi (www.dormitorium.ee > Logi e-külasse). Süsteemi paroolid genereeritakse ja saadetakse Üürnikule automaatselt kohataotluse esitamisel. Paroolide kaotamisel tuleb sellest teada anda majutusjuhile.

3.2. Üüri arvestatakse jooksva kuu eest ja kõrvalkulusid eelmise kuu eest. Kõrvalkulusid jagatakse vastavalt kas siis:

  • hoonet kasutavate üürnike vahel (vesi-kanalisatsioon, prügi);
  • arvestuslikule pinnale (soojus, elekter);
  • kehtestatud hinnale (pesumasina kasutamise tasu);

Makstav summa peab ühtima arvel oleva summaga (ümardamisi palume mitte teha).

3.3. Kui Üürnik teavitab Üürileandjat ette vähemalt 15 päeva, et Ta ei viibi järgneval perioodil rohkem kui 2 nädalat üliõpilaselamus, siis on Tal õigus taodelda kõrvalkuludest vabastamist (v.a. soojus) selleks perioodiks.

3.4. Üürnik on kohustatud üüri- ja kommunaalkulude eest tasuma alati õigeks tähtajaks, hiljemalt kuu viimaseks päevaks. Sealjuures on Üürnikul võimalik teha arvete eest ka ettemakseid.

3.5 Kui Üürnikul on tekkinud üüri- ja kommunaalkulude eest MTÜ Dormitoriumi ees makseraskused, siis tuleb sellest viivitamatult teada anda majutusjuhile ning leida mõlemaid osapooli rahuldav lahendus. Kui Üürnikul on maksmata arveid 2 kuu eest, siis on Üürileandjal õigus üürileping ühepoolselt lõpetada, andes sellest Üürnikule eelnevalt teada vähemalt 30 kalendripäeva. Üürileandjal on õigus anda maksmata arvete nõue edasi võlanõuetega tegelevale ettevõttele ning võla sissenõudmise kulud tuleb Üürnikul Üürileandjale hüvitada.

3.6. Tagatisraha peab olema tasutud üürilepingu sõlmimise hetkeks. Tagatisraha suuruseks on ühe kuu üür ja selle arvel on Üürileandjal õigus katta eelkõige Üürniku poolt tekitatud kahjusid ning samuti üürilepingu lõpetamisel veel laekumata arvete tasumist. Tagatisraha jääk tagastatakse Üürnikule kuu aja jooksul peale üürilepingu lõppemist. 

Tagasi üles

4. Sissekolimine

4.1. Kui soovid kolimiseks kasutada sõidukit, siis lühiajaliselt on võimalik peatuda laadimistöödeks hoone peasissepääsu ees kõnniteel. Karu 17 hoone asub tasulise parkimise alal ning seetõttu tuleb olla tähelepanelik parkimisalale kehtestatud reeglitele (15 minutit tasuta parkimiskellaga ja pikemajalisel parkimisel on tasu 0,26 eurot 15 minutit.

4.2. Üürnik kontrollib korterisse sisse kolides hoolikalt ruumide puhtust ja seisukorda ning annab võimalikest puudustest koheselt Üürileandjale teada, et need fikseerida ning vältida edaspidiseid vaidlusi ja arusaamatusi. Üürileandja on kohustatud puudused likvideerima esimesel võimalusel.

4.3. Üliõpilaselamu toad on eelnevalt mööbliga varustatud (toas on iga Üürniku kohta voodi; tool; riietekapp; raamaturiiul, kirjutuslaud on toa kasutajate peale ühine). Köögis on pliit ja külmkapp kahe toa peale, üks sügavkülmkapp terve boksi peale, kaks valamut ja igale elanikule kaks köögikappi. Üürnike enda korraldada on kõik muu – koristustarbed, nõud, veekeetjad, rösterid jne. Isikliku mööbliga toa täiendav sisustamine ei ole lubatud! Samuti ei ole lubatud mööbli ja inventari omavoliline ümber paigutamine ruumides! Seintele ja kappidele piltide ning kleebiste kleepimine jms pindade kahjustamine ei ole lubatud. 

4.4. Veendu, et Sul oleks sissekolides kaasas kõik elamiseks vajalikud esmatarbed (isiklik voodipesu; hügieenitarbed ning nõudepesu- ja koristusvahendid).

4.5. Tutvu oma toakaaslasega ning vahetage esimesel võimalusel kontaktandmeid (et saaksite vajadusel ühendust võtta – nt olete unustanud tuppa või olete kaotanud võtme ja uksekaardi vms). Samuti leppige omavahel kokku kasutuses olevate ruumide koristamises.

Tagasi üles

5. Parkimine

5.1. Karu 17 hoone asub tasulisel parkimisalal – tsoon „Kesklinn“ Parkimine on tasuline: E-R 07:00-19:00, ja L 08:00-15:00, pühapäevadel ja riiklikel pühadel tasuta, tasu suurus 1,2 eurot tund.

5.1. Karu 17 maja üürnikel on võimalus üürida tasuline parkimiskoht hoone taga hoovis, tõkkepuuga sissepääsust Tuukri tänavalt. Tõkkepuu avamine käib mobiilltelefonilt. Vastava lepingu saab sõlmida majajuhataja juures.

5.3. Valesti pargitud ja liiklust segava sõiduki äraveoks on Üürileandjal õigus kutsuda politsei. Sõiduki valesti parkimise korral kannab sõiduki äraveokulud sõiduki omanik. 

5.4. Jalgrattaid saab hoida hoone 1. korrusel asuvas jalgrattahoidlas, mille võti asub valvelauas. Hoolitse selle eest, et Sinu jalgratas oleks enne majja sisenemist võimalikult puhas. Jalgrattahoidlas lukusta kindlasti jalgratas.

5.5. Sõidukitega on keelatud liikumine kõnniteedel ja haljasaladel.

Tagasi üles

6. Ühiskasutuses olevad ruumid

6.1. Trepikojad, koridorid

6.1.1. Trepikojad ja liftid on korrusmajas enim kasutatud ühiseid ruume, mis tuleb hoida puhtad ja liikumiseks vabad. Sinna ei tohi paigutada lapsevankreid, jalgrattaid, prügikotte jms. 

6.1.2. Üliõpilaselamu peauks on avatud kella 7.30 – 23.00. Kui uks on suletud, siis saab selle avada oma toa uksekaardiga. 

6.1.3. Turvalisuse ja tuleohutuse tagamiseks tuleb jälgida, et koridori vaheuksed oleksid alati suletud ja uste sulgurid töökorras. Puuduste esinemisel anda sellest teada hooldusjuhile e-küla abitahvli kaudu.

6.1.4. Ühiskasutuse olevates ruumides liikudes tuleb alati arvestada kaasüürnikega ning kehtestatud öörahuga ajavahemikus 23:00-07:00. Probleemide korral on kõigil üürnikel õigus kutsuda vajaduse korral turvafirma G4S patrullekipaaz  telefonil 1911. Turvafirma väljakutsumise kulu kuulub hüvitamisele kehtestatud reegleid rikkunud üürniku poolt (kui korda on rikkunud üürniku külaline, siis vastutab selle eest külalist võõrustav üürnik).

6.2. Köök

6.2.1. Igas boksis on vastavalt kas kahe või nelja toa peale ühiskasutatav köök.

6.2.2. Köögi inventar on Üürnike ühisosa ning selle puhastamine ja heaperemehelik kasutamine on iga Üürniku kohustus. Iga Üürnik peab enda järelt alati koristama, mustasid nõusid kraanikaussides hoiustada ei ole lubatud, ning hoolitsema selle eest, et peale Tema söögivalmistamist oleks pliit ja ahi järgmiseks kasutuskorraks puhas. Iga boks peab koostama köögi ühise koristamise graafiku, milles kajastub toa number.ja kuupäevad, millisel nädalal vastav tuba on köögis korrapidaja.

6.2.3.  NB! Ära jäta toitu järelvalveta pliidile ja lülita pliit alati peale kasutamist välja! Kui on juhtunud, et siiski on läinud kõrbema toit pliidil, siis sule esiku uksed ja ava rõduuks, et vältida suitsu levimist teistesse ruumidesse, kus see käivitab tulekahju häiresignalisatsiooni. Köögis paikneb laes lokaalne suitsuandur, mis teavitab liigsest suitsust, kuid see veel ei käivita tulekahju häiresignalisatsiooni. Selle käivitumisel tuleb võtta kindlasti ühendust valvelauaga telefonil 53 30 1037.

6.2.4.  Enda järgi tuleb alati koheselt koristada ja puhastada. Kraanikaussi ei tohi visata kohvipaksu ja toidujäätmeid.

6.2.5.  Köökides tohib kasutada täiendavaid seadmeid võimsusega kokku kuni 2000w (s.t.korraga ei tohi kasutada näiteks mitut keedukannu). Kui tekib ülekoormus, lööb see koridori elektrikilbis välja elektrikaitsme. Elanikul on lubatud kaitse tagasi sisse lülitada kui ollakse kaitsme väljalülitamise põhjuses kindel. Kui see juhtub korduvalt, tuleb teatada sellest e-küla abitahvli kaudu.

6.2.6. Kui elektripliit ei lähe soojaks, siis vaata koridoris asuvasse elektrikilpi, et kas on olnud ülekoormus ja kaitse on välja lülitunud, siis proovi see uuesti sisse lülitada. Kui kaitse ikkagi lööb välja, siis tähendab see, et pliit on rikkis ja sellest tuleb teada anda e-küla abitahvli kaudu.

6.2.7. Külmikuid tuleb regulaarselt puhastada ning pesta nii seest- kui väljastpoolt. Riknenud toit eemalda koheselt külmikust. Sügavkülmikut tuleb vajadusel ka manuaalselt sulatada (kui jää sügavkülma osas on juba paksem kui 2 cm, siis on aeg sulatamiseks). Sulatamiseks lülita külmik välja (eemalda pistik seinakontaktist) ja tühjenda külmik toiduainetest. Ava külmiku uks ning aseta ukse ette froteerätik. Külmik sulab üles umbes paari tunniga. Selleks, et sügavkülm liiga jäässe ei läheks, reguleeri külmiku temperatuur alati normi piires (2-3), liiga kõrge temperatuur raiskab lisaks ka asjatult elektrit.

6.2.8. Söögi valmistamisel on soovitav avada köögis rõduuks või aken tuulutusasendisse. Loomuliku ventilatsiooni toimimise eelduseks on õhu pealevool väljast. Toidu valmistamisel tekkinud ülemäärase suitsu või auru tekkimisel palume arvestada, et köögiruumi tuulutamisel ei satuks suits esikutes asuvatesse suitsuanduritesse, mis käivitavad evakuatsioonihäire terves majas.  Selleks palume köögi ja esiku vahelised uksed tuulutamise ajaks sulgeda ja avada täielikult köögi rõduuks või aken. Suitsu eemaldumine toimub läbi loomuliku ventilatsiooni.

6.3. Duširuum

6.3.1. Igas boksis on kahe toa kohta duširuum.

6.3.2. Peale duši all käimist palun jätta duširuumi uks paokile ruumi kuivamise kiirendamiseks ja toa aken tuulutusasendisse. Põrandalt ja seintelt lükka üleliigne vesi vajadusel ära kummist mopiga. Duširuumis ei tohi kuivatada pesu! Pidev niiskus loob soodsad tingimused hallitusele. Duširuumide puhastamine on Üürnike kohustus. Duširuumi seinad ja põrand on vaja pesta pesuvahendiga iga paari nädala tagant kasutades vastavat harja või käsna.

6.3.3. Lekkivast dušist, ummistunud kanalisatsioonist või defektsest kabiinist tuleb teavitada e-küla abitahvli kaudu.

6.3.4. Regulaarselt tuleb puhastada dušinurga äravoolutrappi.  

6.4. Pesumaja

6.4.1.  Pesumasinaruumid asuvad hoone 3. korrusel – eraldi ligipääsuga A ja B majast (B-maja elanikud saavad kasutada ainult B-pesumaja ja A-maja elanikud ainult A-pesumaja). Pesumajja pääseb isiklikku ukse kiipkaarti kasutades. Pesumasinaruumis asuvad 4 pesumasinat ja 4 pesukuivatit.

6.4.2. Pesumasina kasutamiseks tuleb eelnevalt pesumaja uksel asetsevas kasutusgraafikus broneerida endale pesumasina kasutusaeg. See annab õiguse kasutada broneeritud kellaajal ühte pesumasinat 3 tunni jooksul ning sellele lisandub automaatselt peale 3 tundi pesumasina kasutusaega + 3 tundi kuivati kasutusaega (kasutada tuleb ühte masinate gruppi kuuluvaid masinaid – näiteks kui kasutad pesumasinat nr 3, siis sellega käib kokku ka kuivati nr 3). Kui sinu pesuprogramm on lühem kui 3 tundi ja Sinu broneeritud masinate gruppi kuuluv kuivati on eelmise kasutaja poolt veel hõivatud, siis pead ootama õiget aega. Ühe üürniku tarbeks on kasutada maksimaalselt 1 pesumasina pesukord päevas. 

6.4.3. Enne pesumasina kasutamist tutvuge kindlasti kasutusjuhenditega, et vältida pesumasina ja -kuivati väärkasutust. Pesumasinate ning -kuivatite kasutusjuhendid leiate pesumasinaruumi laualt. Kuivatitesse tohib panna ainult pestud pesu. Pesumasinates ei ole lubatud pesta jalanõusid! Masinaid on keelatud üle laadida (max 7kg pesu korraga). 

6.4.4. Pesu kuivatamine tubades ei ole lubatud kuna see põhjustab eluruumis liigset niiskust ning sellest tulenevat hallitust. Pesu on lubatud kuivatada ainult pesumaja kuivatites või rõdul kuivatusrestil (viimane ei tohi olla kõrgem rõdu äärest). Kui üürnik on rikkunud tahtlikult pesumasina või -kuivati, siis on ta kohustatud masina remondikulud üürileandjale katma.

6.4.5. Pesumasinaruumis on keelatud pesta jalgrattaid, lapsevankreid jms. Pesumasinates on keelatud pesta jalatseid!

6.4.6. Lekkivast või defektsest pesumasinast või -kuivatist tuleb teavitada 1-korruse administraatorit või hooldusjuhti. Iseseisvalt masinaid remontida on keelatud! Pesumasina tehnikud töötavad ainult tööpäevadel ajavahemikus 8:00-16:30. Kui üürniku pesu jääb rikki läinud masinasse töövälisel ajal, siis tuleb oodata tehnikute tööaega!  Igasugune jõu kasutamine masina luugi avamisel jne on keelatud ning masina rikkumisel vastutab üürnik selle eest materiaalselt.

Tagasi üles

7. Üürniku vastutus, eluaseme hooldus ja koristamine

NB! Erakorraliste olukordade puhuks on Karu 17 valavelauas telefon avatud 24h (tel: 53 30 1037).

7.1. Üürniku vastutus

7.1.1. Üürileandja tagab hoone ning selle inventari igakülgse hoolduse ja töökorra (sh erakorraliste avariide puhkudel). Probleemide ja küsimuste korral tuleb Üürnikul anda nendest teada e-küla abitahvli kaudu.

7.1.2. Üürnik vastutab Tema kasutusse antud ruumide (sh ühisruumide – köök, dušširuum, pesumasinaruum, trepikojad) ning üliõpilaselamu inventari heaperemeheliku kasutamise eest. Tahtlikult või hooletuse tõttu tekkinud kahju on Üürnik kohustatud Üürileandjale hüvitama.

7.1.3. Üürnikul on keelatud  omavoliliselt puurida seintesse auke ja kleepida tubade seintele  ning kappidele  pilte ja esemeid, mille hilisem eemaldamine kahjustab pindasid. NB! Ka kõige lihtsam piltide kleepimiseks kasutatav kleepkumm kahjustab seina ning sein vajab seega ülevärvimist!

7.1.4. Üürnikul ei ole luba omavoliliseks ruumide remondiks ja värvimiseks. Ruumide remondi ja erakorralise hoolduse tagab Üürileandja.

7.1.5. Ruumide ja inventari kahjustustest ning defektidest tuleb teavitada koheselt e-küla abitahvli kaudu,  et puudused fikseerida ja vältida edaspidiseid vaidlusi ning arusaamatusi.

7.1.6. Erakorralistest kahjustustest ja vigadest (toru lõhkemine, uputus, elektrikilbi põleng jms.), tuleb töö ajal koheselt teavitada telefoni teel majajuhatajat või hooldusjuhti (vajalikud kontaktid leiab üürnik hoone 1. korruse peafuajeest või MTÜ Dormitoriumi kodulehelt www.dormitorium.ee). Puhkepäevadel ja väljaspool töö aega teavitada valvelauda juhtunust. Kui teatamata jätmine on tekitanud Üürileandjale lisakahju, peab üürnik hüvitama tekkinud kulud.

7.1.7. Kui Üürileandja on jätnud probleemsele olukorrale reageerimata või on Üürileandja poolsest hooletusest tekkinud Üürnikule kahju, siis on Üürileandja omalt poolt kohustatud Üürnikule tekkinud kahjud hüvitama.

7.2. Radiaatorid ja küte

7.2.1. Kõikides üliõpilaselamu tubades on vesi-keskkütte radiaatorid.

7.2.2. Kõikidest soojuskandjatega seotud vigadest või defektidest tuleb Üürnikul teatada koheselt e-küla abitahvli kaudu.

7.2.3. Radiaatorit ei tohi katta esemetega (vaibad, rätikud, mööbel jne), kuna see takistab radiaatori normaalset tööd ning soojuse ühtlast ja normaalset kandumist ruumi.

7.2.4. Üürnikul on keelatud kasutada toas lisaks muid küttekehasid (elektrilisi lisaradiaatoreid, soojuspuhureid jms), kui selleks ei ole eelnevalt saadud Üürileandjalt erakorralist luba. Lisa elektriseadmed võivad põhjustada elektri ülekoormust ning põhjustada tuleohtlikke olukordasid.

7.2.5. Sobiv toatemperatuur on uuringute järgi umbes +21 – +22˚ C. Parima une saab natuke jahedamas, umbes +19 ˚ C toatemperatuuril. Temperatuuri alandamine ühe kraadi võrra säästab kütteenergiat 5-7 %. Radiaatori termostaadi ülesandeks on viia toatemperatuur seatud temperatuurini. Kui toas etteantud temperatuur ei ole saavutatud antakse küttekehale maksimaalse küttesüsteemist saada olev soojus. Seetõttu ei ole ka vajalik temperatuuri tõstmiseks termostaat reguleerida maksimaalseks s.o asendisse „5“ (mis vastab toatemperatuurile + 28˚ C). See ei taga kiiremat toa soojenemist vaid suurendab küttekulu ja kütab ruumi liiga soojaks. Liigse küttekulu vältimiseks on termostaat fikseeritud asendisse „3 ja pool“, mis vastab temperatuurile + 22˚ C. Kui seatud temperatuur on saavutatud võib radiaator olla ka jahe. Probleemne on olukord, kui toa temperatuur on madalam termostaadi seade temperatuurist ja radiaator on jahe. Sellisel juhul tuleb sellest teada anda e-küla abitahvli kaudu.

7.3. Ventilatsioon

7.3.1. Karu 17 hoones on õhu vahetus ruumides lahendatud loomuliku ventilatsiooni toel. Tualetis ning köökides on õhuväljavõtuavad, mille kaudu vahetub ruumide õhk. Õhuvahetuseks on vaja avada toa aken tuulutusasendisse.

7.3.2. Ruumides on värske õhu tagamiseks soovitatav Üürnikel avatud aknaga õhutamine vähemalt korra päevas 2-3 minutit. Hapnikuvaene õhk ruumis põhjustab uimasust ning võib põhjustada terviserikkeid ja liigniiskust ruumides.

7.4. Elekriseadmed

7.4.1. Elektriseadmete hoolduse ja korrasoleku eest vastutab Üürileandja.

7.4.2. Elektriseadmeid võib paigaldada ja hooldada ainult selleks volitatud paigaldaja, seetõttu tuleb Üürnikul elektriseadmete probleemide korral teavitada e-küla abitahvli kaudu majajuhatajat või hooldusjuhti. Omavoliline elektriseadmete hooldus ja installeerimine on keelatud ja võib põhjustada eluohtliku olukorra.

7.4.3. Kui ruumis on defektne valgustilüliti või pistikupesa, siis tuleb Üürnikul sellest teada anda e-küla abitahvli kaudu. Üürileandja likvideerib esimesel võimalusel puudused.

7.4.4. Kui vooluvõrku ühendatakse vigane elektriseade, käivitub automaatselt elektrikaitse ning lülitab elektritoite ruumist välja.Ilma maanduseta pistikute ühendamiseks seinakontakti kasuta vaheadapterit. MTÜ Dormitorium ei võta materiaalset vastutust kasutaja elektriseadmete riknemise eest kui kasutaja on ühendanud seadme pistiku seinakontakti valesti ettevaatamatusest.

7.4.5. Elektriseadmeid võib paigaldada ja parandada ainult maja haldaja poolt volitatud isik.

7.4.6. Vannitoa pistikupesad ja enamik köögi pistikupesad on kaitsemaandusega. Vannitoa pistikupesa ei tohi kasutada duši voolamise ajal. Niiskes või välistingimustes ei ole lubatud kasutada seadet, mis on ühendatud tavalisse vooluvõrku niiske ruumi lävest väljaspool. Eluohtlik on näiteks siseruumides mõeldud jõulupuu küünalde kasutamine rõdul, kui juhe on tõmmatud siseruumidest.

7.4.7. Kui valgusti hõõgpirn vajab vahetust, siis tuleb viimane osta ise (sokkel E27) ja paluda selle vahetust hooldusjuhilt, esitades vastav teade e-küla abitahvli kaudu, Kui vahetust vajab mõni muu tüüpi elektrivalgusti (st mitte hõõgpirn), siis tuleb selle vajadusest teavitada hooldusjuhti e-küla abitahvli kaudu.

7.4.8. NB! Tubades on keelatud kasutada pliite või veekeetjaid (neid võib kasutada ainult ühiskasutuses olevas köögis), kuna need võivad põhjustada eluruumides elektri ülekoormust ning tuleohtliku olukorra.

7.5. Kraanid ja WC-potid

7.5.1. Üürnik on kohustatud puhastama regulaarselt Tema kasutuses olevat kraanikaussi ja tualetti.

7.5.2. Lekkivast või ummistunud kraanist ja WC-potist tuleb koheselt teavitada e-küla abitahvli kaudu, et vältida niiskuskahjustusi ning tarbevee raiskamist. Kui veeleke on suur ja nõuab kiiret sekkumist, siis sulgeb üürnik käsitsi WC-poti taga asuva veekraani ja teavitab e-küla abitahvli kaudu hooldusjuhti, puhkepäevadel valvelauda.

7.5.3. Kraanikaussidesse on keelatud panna toidujäätmeid ja muid vee normaalset äravoolu takistavaid aineid või esemeid.

7.5.4. WC-potti on keelatud visata majapidamispaberit, hügieenisidemeid jms esemeid mis võivad takistada äravoolu normaalset toimimist.

7.6. Aknad ja uksed 

7.6.1. Aknaid pestakse vähemalt 1 kord aastas (kevadel). Vastavalt vajadusele ka sagedamini. Akende pesu eest seestpoolt vastutab Üürnik. Üürileandja tagab korrapärase akende välipesu. 

7.6.2. Probleemide korral toavõtmega (nt. võti on kadunud või kahjustatud), tuleb Üürnikul sellest teatada e-maili teel majajuhatajale.

7.7. Koristamine

7.7.1. Elanikul peaksid endal olema kodus alati nõudepesuvahend ja nõudepesukäsn; tolmulapp; põrandahari; väike kühvel ning tualettpaber. Korterite tualetid on eelnevalt juba varustatud prügikasti ja WC harjaga. 

7.7.2. Üürnik on kohustatud igapäevaselt puhastama ja hooldama Temale renditud ruume ning selle inventari (sh. WC-poti; kraanikausi ning ventilatsioonirestide puhastamine).

7.7.3. Ühiskasutuses boksisiseseid ruume (WC,duširuum,sisekoridori) kohustuvad elanikud regulaarselt hooldama omavahel kokkuleppeliselt (koristamise graafikud köökides). WC-potti tuleb puhastada regulaarselt iga päev ning vähemalt korra nädalas põhjalikult.

7.7.4. Põhjalik koristamine ei nõua alati erikemikaale või muid asjatundjate poolt kasutatavaid tarvikuid. Selleks sobivad hästi ka keskkonnasõbralikud tooted.

7.7.5. Üürileandjal on õigus Üürnikule ette teatades kontrollida Temale kasutusse antud ruumide puhtust ning seisukorda.

7.7.6.  Prügi ja jäätmed – Vii prügi välja regulaarselt. Prügikastid asuvad välisterritooriumil, maja vasakul küljel.

7.7.7. Üürilepingu lõppedes koristab Üürnik Tema kasutuses olnud ruumid ja inventari ning tagastab ruumid samasuguses seisukorras nagu need olid Temale üle antud lepingu sõlmimise hetkel. Üürileandja arvestab sealjuures ruumide ja inventari loomulikku kulumist. 

NB! Kui koristad ja hoiad enda järelt ruumid regulaarselt puhtad, siis püsib ka maja korras ning Sinu ajutine kodu on palju mugavam ning hubasem.

Tagasi üles

8. Turvalisus ja sisekord üliõpilaselamus

8.1. Sisekorraeeskirjad on kättesaadaval hoone 1. korrusel peafuajees või MTÜ Dormitoriumi kodulehel www.dormitorium.ee. Sisekorraeeskirjad on kohustuslikud järgimiseks kõikidele üürnikele ning on koostatud lähtudes kõikide üliõpilaselamu üürnike heaolust ning turvalisusest.

8.2. Karu 17 hoone sissepääsud ja koridorid on 24h ööpäevas turvakaamerate videovalve all.

8.3. Öörahu on üliõpilaselamus tööpäevadel ja pühapäeval kell 22:00 – 06:00 ja R-L 00:00-07:00.

8.4. Üürnik vastutab ka Tema poolt kutsutud külaliste sisekorraeeskirjade järgimise eest (külastusaeg 07:00 – 23:00). Külalise viibimise toas peab eelnevalt kooskõlastama toakaaslasega.

8.5. Sisekorraeeskirjade mittejärgimisel on kaasüürnikel õigus esitada rikkuja kohta kirjalik kaebus e-maili teel majajuhatajale või vajadusel kutsuda kohale turvateenistus.

8.6. Turvateenuseid Karu 17 üliõpilaselamus osutab AS G4S Eesti, tel 1911.

8.7. Turvafirmale väljakutse teinud Üürnik ootab võimalusel ära patrullekipaaži saabumise ning teavitab neid rikkuja asukohast.

8.8. Sisekorraeeskirjaderikkuja on kohustatud tasuma Tema poolt põhjendatud turvateenistuse patrullekipaaži väljakutse tasu. Rikkujal on seejuures õigus Tema kohta esitatud kaebuse mitteõigsuse puhul see vaidlustada, edastades vastavasisulise avalduse majajuhatajale hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul.

8.9. Väiksema rikkumise korral esitab Üürileandja sisekorraeeskirjade rikkujale ühekordse kirjaliku hoiatuse.

8.10. Üürileandjal on õigus sisekorraeeskirjadest korduvalt mitte kinnipidamise või raske eeskirjade rikkumise korral  Üürniku üürileping ühepoolselt ilma etteteatamiseta lõpetada!

8.11. Kui elanik märkab trepikodades liikumas kõrvalisi isikuid, siis peab ta sellest telefoni teel teavitama turvateenistust G4S, tel 1911 või valvelaua administraatorit (tel: 53 30 1037).

8.12. Kui häire on tõsine ning Üürnik tunneb tõsist ohtu turvalisusele, siis võtab Üürnik ühendust hädaabi telefonil 112. 

NB! Üürileandjal on õigus üürileping ühepoolselt lõpetada, kui Üürnik ei ole täitnud omapoolseid lepingu tingimusi (s.h ka avaliku korra rikkumine; kaasüürnike rahu rikkumine jms) ning väldib koostööd MTÜ Dormitoriumi esindajatega.

Tagasi üles

9. Tulekahju ohutusnõuded, käitumine tulekahjuhäire korral

9.1. Karu 17 üliõpilaselamu on varustatud automaatse tulekahjust teavitamise süsteemiga, mis on  ühendatud otse Päästeameti juhtimiskeskusega. Häirekellade rakendumisel läheb signaal automaatselt Päästeametisse ning käivitub n.ö tulekahju likvideerimise protsess st.  saadetakse välja päästekomando.

9.2. Häirekellade käivitumisel tuleb eluruumidest evakueeruda vastavalt evakuatsiooniskeemile (paigaldatud kõikide bokside ustele). Vahetult tulekollet nähes peaks kaaluma võimalust tuli kustutada esmaste kustutusvaheditega- tulekustutitega, mis asuvad osades köökides (vastav märk boksi välisuksel) ja väliskoridoris. Kui see osutub kuumuse või suitsu tõttu ohtlikuks, tuleb koheselt evakueeruda. Evakuatsiooni puhul on kogunemiskohaks Karu 15 maja esine parkla (Karu 15 on üliõpilaselamust järgmine 5-korrusleine maja vanalinna suunas).

9.3. Enne häirekellade käivitumist (nn. eelhäire on kuuldav ja fikseeritav teavitussüsteemi juhtpuldis) on üliõpilaselamu töötajal mõned minutid aega häire põhjuse tuvastamiseks ja kui tegemist on valehäirega, siis kiire tegutsemise korral on võimalik häire tühistada. Pärast häirekellade rakendumist häiret tühistada ei ole võimalik.

9.4. Enda põhjustatud tulekahjuhäirest (sh ka lokaalse suitusanduri käivitumisest köögis) palume koheselt teavitada üliõpilaselamu valvetöötajat. Töötaja võib samaaegselt liikuda oma töökohast häire põhjustanud anduri juurde ja talle tuleks helistada (valvelaua töötaja mobiiltelefoni nr. on 53301037). Häire edastanud suitsu-või temperatuurianduril vilgub punane signaallamp.

9.5. Valehäirete võimalus üliõpilasealmus on viidud minimaalseks. Mõlemad köögis asuvad häiresüsteemi andurid reageerivad kuumusele ja tavapärasele toiduvalmistamisele ei reageeri. Lisaks on ühisköökidesse paigaldatud lokaalsed patareitoitel ja ATS süsteemiga ühendamata suitsuandurid, mis reageerivad ülemäärasele suitsule, mis võib tekkida köögis toidu kõrbemisest. Lokaalse anduri häire annab boksi kasutajatele võimaluse ennetada tulekahju tekkimist köögis ja üldise evakuatsioonihäire käivitumist.

9.6. Kuna häiresignaali käivitumisele eelneb terve rida aktiivseid ja passiivseid ennetusmeetmeid (sh. ka elanike teadlikkus), siis reaalselt käivitunud häiresignaal teavitab väga suure tõenäosusega tulekahjust üliõpilaselamus. Evakuatsioon on sellisel puhul hädavajalik. Valehäire tõttu päästekomando väljasõiduga kaasnevad kulud kannab valehäire põhjustaja.

9.7. Igapäevastel tomingutel palume arvestada, et söögi valmistamisel on soovitav avada köögis rõduuks või aken tuulutusasendisse. Loomuliku ventilatsiooni toimimise eelduseks on õhu pealevool väljast. Toidu valmistamisel tekkinud ülemäärase suitsu või auru tekkimisel palume arvestada, et köögiruumi tuulutamisel ei satuks suits sisekoridorides asuvatesse suitsuanduritesse, mis käivitavad evakuatsioonihäire terves majas.  Selleks palume köögi ja sisekoridori vahelised uksed tuulutamise ajaks sulgeda ja avada täielikult köögi rõduuks või aken. Suitsu eemaldumine toimub läbi loomuliku ventilatsiooni.

9.8. Sisekoridorides ja elututubades olevad suitsuandurid reageerivad lisaks suitsule ka aurule, juukselakile ja muudele sarnastele lenduvatele ainetele. Nende kasutamisel palume arvestada andurite paiknemisega.

9.9. Hoonesse paigaldatud suitsuanduri omavoliline eemaldamine on kvalifitseeritav üürilepingu üldtingimuste ja sisekorra eeskirjade raske rikkumisena, mis võib tuua kaasa üürilepingu erakorralise lõpetamise. Suitsuanduri eemaldamine viib ATS seadme rikke režiimi, mille kõrvaldamisega seotud hooldusfirma väljakutse kulu tuleb üürnikul tasuda (minimaalne summa 42.- eurot).

Tagasi üles

10. Internet

10.1. Karu 17 üliõpilaselamus on võimalik kasutada juhtmevaba internetti ja kaabliga internetiühendust. Mõlemad võrgud on kasutada tasuta. 

Võrkude nimed on KaruFree ja KaruFree2,4Ghz. Kasutajanimi: free, parool: karukaru

Allalaadimiskiirused vastavalt karuFree kuni 20Mbit/s ja KaruFree2,4 5Mbit/s. Kui Teie seade näitab KaruFree sagegusel head signaali, siis soovitame kasutada just seda sagedust kuna see on stabiilsem ning kiirem kui vana KaruFree2,4Ghz sagedus.

Wifi ühenduse puhul sõltub ühenduse stabiilsus ja kiirus paljudest erinevatest aspektidest – alustades kasutajate hulgast, kasutajate spetsiifilisest tegevusest võrgus (Netflix ja Youtube võivad ühenduse stabiilsust koormata), leviala ulatusest, kõrvaliste nn hotspotide ja ruuterite segavast mürast ning ka kasutaja enda arvuti/nutiseadme parameetritest ja konfiguratsioonidest. Väga sageli on kehva Wifi-ühenduse põhjuseks kasutaja seadme vananenud võrgukaart, erinevate driverite uunedamise vajadus, aegunud operatsioonisüsteem või viiruste esinemine seadmes. Meeles peab ka pidama, et kuna kaasaegne IT-tehnika areneb väga kiiresti, siis rohkem kui 10 aastat vanad telefonid ja arvutid ei pruugi enam kaasaegsete võrkudega väga hästi ühilduda ja toime tulla. Dormitorium ei paku kasutajatuge üürnike isiklikele seadmetele. 

Kaabliga intrernetti kasutades (kaabel peab kasutajal endal olema) võrgul eraldi nimesid ei ole. Ühendus luuakse vastavalt sellele, kas kasutaja sisestas võrgu parooli.

Parooliaken avaneb automaatselt kui kaabel on arvutiga ühendatud ja avada internetibrauseris uus aken. NB! Kui kasutad kaabliga võrku, lülita arvuti wifi vastuvõtja välja, vastasel juhul suunab arvuti sind automaatselt wifi võrku!

10.2. Kuna tegemist on avalike võrkudega, siis tuletame meelde, et üliõpilaselamu internetti ei tohi kasutada suuremahuliste õppetööga mitteseotud failide üles- või allalaadimiseks! Netflixi ja Youtube meedia vaatamiseks tuleks soetada endale isiklik internetileping mõne operaatoriga (Telia, Elisa, Tele2). Samuti ei ole soovitatav tekitada ise isiklike ruuterite, telefonide jm seadmetega lisa levialasid/ hotspote kuna selline tegevus kahjustab oluliselt majasiseste wifi ruuterite signaali ja seetõttu kannatavad kõik võrgu kasutajad.

10.3. Igas toas on TV kaablipesa. Sealtkaudu on võimalik vaadata isikliku tv-kaabliga tasuta levivaid TV kanaleid. Alates 01.08.2017 on tasuta vaadatavad TV kanalid: ETV, ETV2 ja Tallinna TV. Kui soovid vaadata rohkem TV kanaleid, soovitame liituda mõne üle õhu kaudu levivat teenust pakkuva ettevõttega (nt Starman, Telia jne). 

Tagasi üles

11. Lemmikloomad

11.1. Lemmikloomade pidamine Karu 17 üliõpilaselamus on keelatud.

Tagasi üles

12. Eluruumi vahetus/ üleviimine uude korterisse

12.1. Soovi korral eluruumi vahetada tuleb esitada vastav kohataotlus e-küla kauudu. Kui Üürileandjal on pakkuda soovitud eluruumi, siis lõpetatakse olemsolev üürileping ning sõlmitakse uus üürileping.

12.2. Mitmekohalist tuba üksi kasutades või kasutama jäädes vähema arvu Üürnike poolt kui toas on kohti, peab Üürnik(ud) tasuma kõrvalteenuste eest, mida jagatakse arvestuslikule pinnale, vastavalt nende jaotusele toa tegelikule kohamäärale alates teisest kuust, arvestades lepingu sõlmimisest või toakaaslase üürilepingu lõppemisest. Alates kolmandast kuust on Üürnik(ud) kohustatud tasuma toa täis üüri arvestades kohtade arvu toas, kui ei soovita ümberkolida 2 nädala jooksul Üürileandja poolt pakutud samaväärsesse tuppa. Antud regulatsiooni eesmärgiks on üürnike võrdne kohtlemine ja üürnikele n.ö oma toa kasutamise jätkamise võimaldamine. Sellega küll kaasneb siis kohustus teisest kuust toa arvestuslikule pinnale jagunevate kõrvalteenuste eest tasumiseks täismahus. Selle vältimiseks on Üürnikul võimalus esitada taotlus ümberkolimiseks samaväärsesse tuppa. Eluruumi täisüüriarvestus lisandub kolmandast kuust, kui Üürileandja on teinud ettepaneku Üürnikule ümberkolimiseks ja Üürnik pole sellega 2 nädala jooksul nõustunud. 

Tagasi üles

13. Külalised

13.1  Külalise vastuvõtuks peab olema toanaabri või toanaabrite nõusolek. Vastava nõusoleku puudumist loetakse sisekorraeeskirja rikkumiseks, mis seisneb kaasüürilise rahu rikkumises.

13.2 Lähtudes vajadusest võimalikult vähe häirida teisi üliõpilaselamu ühiskasutuses olevate ruumide üürnikke on Üürnikul on õigus tema poolt üüritud toas vastu võtta korraga üks külaline (mitme külalise vastuvõtuks vaata järgmist punkti). Külalist võõrustades tuleb alati arvestada kaasüürnike heaoluga.

13.3 Kahe või enama külalise vastuvõtuks on vaja lisaks toakaaslase nõusolekule ka üürileandja kooskõlastust. Samuti on vaja kooskõlastada üürileandjaga oma külalise või külaliste viibimine  üüripinnal üle 3 ööpäeva. Vajaliku kooskõlastuse saamiseks tuleb saata e-kiri aadressile k17visit@dormitorium.ee.

13.4 Külaline on kohustatud üliõpilaselamus ja selle territooriumil viibides järgima käesoleva Eeskirja reegleid. Üürnik on kohustatud teavitama oma külalist kehtivatest reeglitest. Külalise poolt reeglite rikkumise korral langeb vastutus külalise kutsunud Üürnikule.

Tagasi üles

14. Post

14.1. Üürnikul on õigus ning võimalus kasutada postiteenuseid, näidates oma elukoha aadressiks toa numbri ja Karu 17, 10120, Tallinn.

14.2. Üürnike postkastid asuvad hoone 1. korrusel peafuajees.

Tagasi üles

15. Üürilepingu lõpetamine, väljakolimine

15.1. Üürilepingut on Üürniku poolt võimalik ennetähtaegselt lõpetada esitades selleks kirjaliku avalduse vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva ette arvestusega, et lepingut saab lõpetada 15. kuupäevaga või kuu viimase kuupäevaga.

15.2. Üürilepingu lõppedes koristab Üürnik Temale kasutada antud ruumid ja inventari, võtab kaasa kõik Temale kuuluvad esemed ning viib välja prügi. Üürile võetud ruumid tuleb Üürileandjale tagastada samas seisukorras nagu need olid üürilepingut sõlmides. Üürivara rikkumise korral on Üürileandjal õigus Üürnikule esitada kahjunõue.  

15.3. Üürileandjalon õigus enne üürilepingu lõpetamist kontrollida ruumide seisukorda. 

15.4. Enne üürilepingu lõpetamist tagastab Üürnik Karu 17 majajuhatajale toa võtme ja distantskaardi. Võtme ja kaardi tagastamine saab toimuda ainult Karu 17 majajuhataja tööaegadel või eelnevalt majajuhatajaga kokkulepitud aegadel.

15.5. Üürilepingu kirjalik lõpetamine toimub MTÜ Dormitoriumi kontoris Karu 17 majajuhataja juures vastuvõtuaegadel. Üürilepingu lõpetamisel teavitatakse Üürnikku ka üüripinna kasutamisega seotud arvete seisust. Üürilepingu lõpetamisel maksmise tähtaega ületanud maksetele lisandub ka viivis 0,15% päevas.

15.6. Üürilepingu lõpetamisel punktis 15.5 toodud nõuete mittetäitmisel ja võtmete mittetagastamisel Üürniku poolt on Üürile andjal õigus mitte tagastada tagatisraha.

Tagasi üles

29.04.2013